Nädalavahetus 7

Üks korterikaaslane jäi grippi. Kandis maski. Kahtlustati ka seagrippi. On ikka veel nakkusohtlik, kuid paraneb jõudsalt. Ka kaks teist korterikaaslast käisid maskiga ringi. Kuid jah, vastaskorterist üks neiu haigestus ka üheks päevaks, magas 22 tundi ja nüüd liigub juba ringi.

Igatahes laupäeva hommikul käisin oma haigele korterikaaslasele toitu ostmas, üritasime Michael Moore "Capitalism: A love Story" pileteid saada, kuid oli välja müüdud. Lissabonis oli dokumentaalfilmide festival, 2 viimast päeva. Otsustasime siis ühe filmi asemel kolme vaadata. Laupäevasest õppimisest ei tulnud seega midagi välja. Nägin kahte lühifilmi ja kahte täispikkuses dokumentaali. Üks rääkis kodututest Portugalis - inimesed ise rääkisid selles filmis enda eest, autor oli suutnud end kaugele tahaplaanile jätta. Üks lühifilmidest rääkis paari aasta tagusest juhtumist Šotimaal, kus meesterahvas astus seksuaalsesse kontakti oma jalgrattaga hotellitoas (uksel oli silt: "Do not disturb", mida koristajannad ignoreerisid)(karistuseks meesterahvale 3 aastat tingimisi). Tegemist oli animafilmi vormis taasetendamisega, "Right to Privacy" by Alice Nelson. Teine täispikkuses film rääkis Portugali jalgpallist, seosest ülikooliga , "Futebol de Causas" - eelmisest täispikkusega filmist täiesti erinev, tempo oli palju kiirem, rääkis eelkõige ajaloost, 60ndad ja 70ndad, Academiast.

Õhtul käisime ka üle tee kohalikus kohvikus, kohtusime ka kahe ukrainlasega, kes on siin elanud vastavalt 9 ja 5 aastat. Vene keelt oli vahelduseks tore rääkida. Öösel keerati ka kella, kuid ilmselt peagi ei märka keegi seda enam, sest kõik seadmed, mis kellaaega kajastavad, suudavad end märkamatult ise tunni võrra kas edasi või tagasi liigutada ajalises mõõtmes.

Pühapäeval suutsin end õppima panna, õhtul käisime sushit söömas (siin on võimalik buffet võtta ehk maksad 17 EUR ja sööd nii palju kui tahad)(eelmisest korrast õppisin, et pole võimeline piisavalt sööma, seega piirdusin tavalise sushikogusega)(kuid siinkohal võib ära mainida, et O. on võimeline väga suuri koguseid sööma).

Peale sushit jalutasime kinno, vaatasime filmi ära (ja jäime kõik rahule) ning siis olimegi kodus. Nädalavahetus läbi, ilmad on paremaks läinud jälle. Eelmise nädala alguses sadas ja oli 15 kraadi, nüüd jälle 23-25. Sel nädalal on esimene vaheeksam, eelmine nädal kirjutasin esimese kirjaliku töö (ja esitasin ka ära). Igatahes praegu graafikut vaadates tundub, et praegusest detsembri keskpaigani saab kiire olema.

Film oli: Kill the Referee by Yves Hinant (Belgium and Switzerland 2009)