21 ja 22 September

Eile algasid tunnid sotsiaalteaduskonnas. Kell 2 brasiilia ja portugali kirjandus: õppejõud räägib head inglise keelt, soravalt ja arusaadavalt, on äärmiselt meeldiv, kui ise endale probleeme ei tekita, siis on kõik korras. Tutvume kahe autoriga, üks portugali ja teine brasiilia autor, ei tohiks ka selles osas midagi ületamatut olla, raamatud on inglise keeles. Talle tekitas teatavaid raskusi minu nimi, mida pidas klassi kõige keerulisemaks kuni Khaidyshiani (täpset kirjapilti ei mäleta). Klass on väike, enda ülikoolis polegi ühtegi nii väikest klassi, ruutmeetrite poolest. On 8 ameeriklast, 4 sakslast, 2 poolakat ja 1 eestlane.

Järgmine loeng oli kell 4, Portugali ajaloost. ÕPpejõul inglise keelega probleeme, kuid tema puhul peab ise väga püüdlik ja korralik olema, lugeda antakse palju, igaüks peab ettekande tegema. Üritan antud ainet millegi muu vastu välja vahetada. Ja inimesed olid samad, kes eelmises loengus.

Teisipäeval ehk täna andsin transpordikaardi taotluse sisse, seisin järjekorras 2 tundi. Homme saan kaardi kätte. Tegemist on kiirkaardiga ehk tavalised saab kätte vist 5-10 päevaga. Kiirkorras tehakse neid kahes kohas linnas ja sellepärast ilmselt ka järjekorrad. Blanketid on portugali keeles, täitsin neid sõnaraamatut samal ajal sirvides. Nt on blanketi ülaosas väikselt kirjas, et sinist pastakat kasutada ei tohi. Ja pikk-pikk järjekord aga inimesi, kes sinuga tegeles oli üks ehk üks nn kassa. Portugali süsteem on minu jaoks vähemalt selles osas arusaamatu, et miks nad järjekordadega midagi ette ei võta. Kõigil tundub väga palju aega olevat. Samamoodi olid järjekorrad koolis ainetele registreerimisel - 5 päeva, 9-15:00 ja järjekord oli 2 tundi. Kui sa ei jõudnud oma järjekorranumbrit ära oodata ja pidid klassi minema, siis algas kõik uue numbriga otsast peale, kuigi kõik formaalsused saaks kergesti interneti vahendusel ära teha.

Ja võtan siin ma ei tea miks kaalus juurde pidevalt. Tagasi tulles ei tunne te äragi:D

Eile õhtul kohtusin ka eestlasega, Kristjan, perekonnanime ei tea. On Erasmus, Tehnikaülikoolist, magistratuuri teine aasta, tuli siia aastaks. Eesti keelt oli väga kummaline rääkida, sõnad tulid aeglaselt, kõla oli imelik. Ta pidi minema siin leiba otsima. Ning Lissabonis pidi paar eesti tüdrukut ka veel olema, rohkem ei tea midagi.

Ning siin on 30 kraadi nädal. Kõige jubedam ongi nii 12-3ni umbes, 5-6 ajal on juba piisavalt jahe, et pikkade pükste ja pikkade varrukatega käia.