Magasin ja olen eesti unerütmi tagasi saanud. Tegin silmad 6-7 vahel lahti, Eestis oleks see hea aeg tõusta, siin aga natukene liiga vara.

Plaanisin küll pikalt magada, aga suutsin eile õhtul hommikuks ühe korteri vaatamise sebida endale. Asub ilusas kohas ja hea vaatega, künka otsas, aga tuba on jagamiseks, sest omanik väitvat, et tegemist on kahe inimese toaga. Muidu oleks ideaalne, kuigi ei tea, kuidas kohvriga sinna üles saaksin. Kohtusin ka kahe teise otsijaga ja kõik räägivad sama juttu - raske on leida, konkurents on suur, tihti võetakse tuba poole tunniga peale kuulutuse ülespanemist ära.

Ja midagi kummalist ka - keegi oli mulle portugali nr-lt kell 6 hommikul helistanud, teist korda kell 9. Lasi ühe korra kutsuda. Hiljem tuli välja, et pakub tuba, lähen seda täna kell 17:30 vaatama, 116 Rua Pascoal de Melo, 2.korrus.

Ausalt öeldes ma ei suuda siinseid inimesi üldse usaldada, kui korterit pakub mõni Erasmuse tudeng vms., on okei, aga kohalikega on alati selline tunne, et kõik raha ja dokumendid tuleb koju jätta.

Igatahes, minu toas on üks jaapanlane, hostelis s.t siis, kes viis mind kokku ühe poola tüdrukuga, kes ka tuba otsib. Vahetasime telefoninumbreid ja lubasime üksteisele teada anda, kui midagi leiame. Tal on veel üks tuttav seega saaksime juba kolme peale nt ühe korteri üürida, see peaks lihtsam ülesanne olema, kui üksiku toa otsimine.

Ja vaatasin ka tagasitulekuks lennukipileteid, aga ära pole ostnud. Ma ei suuda otsustada, kas tahan Londonis poes ka käia või mitte.