Stoner through the sky

öö on väsitav ja üksildane paik kus elada. on trepid mis kõlavad mineviku helides ja tuleviku tühjuses ning on vaimud kõikjal ümber kummitamas tegudega ja mälestustega , mida on valesti tehtud ehk mineviku varjud käivad kummitamas ja ei ole kedagi , kes sind eemale veaks. sest magatakse õndsat inimese und oma uskumatuses maailma õnnetusest ja inimeste kurbusest , mis täidab maailma viha ja enesehävitusega. aegade jooksul toob see endaga kaasa inimkonna huku . hoolivus teiste suhtes suurendab hoolimist enesest . see maailm mis pakub lõputult võimalusi võtab viimaks meilt kõik mida me iial ihaldada oskasime ja suretab välja meie viimasegi oskuse mõelda . asjad on omandanud uue tähenduse ja kõik on sõltuv. absoluutne tõde muutub üha utoopilisemaks nähtuseks ja mõtlemisvõime ei ole enam peatselt inimeste ühiseks iseloomustavaks omaduseks. aeg on teinud oma töö.