Täna kell 11 käisin majandusteaduskonnas esimeses tunnis: International Institutions. Sain ühe austerlasega tuttavaks. Samuti registreerisin end majandusteaduskonna kahele kursusele. Ajuvaba on see, et registreerijatädi pani mind kahte klassi, kus ajad kattuvad. Et seda muuta, pean uuesti tema juurde minema. Ilmselt räägin lihtsalt õpetajaga ja loodan, et ta on tore.
Igatahes, esimene aine, IO, selle läbimiseks peab essee kirjutama grupis ja selle kohta presentatsiooni tegema, testi tegema novembris ja eksami lõpus. Tundub okei ja ka aine tundub lihtne/loogiline. Lektori inglise keel on enam-vähem, rõhud on valedes kohtades ja peab keskenduma, aga saab hakkam ilmselt. Täna registreerisin end majandusteaduskonna ainetele, pidin 1,5 tundi ootama järjekorras. Igatahes jah, siin on praegu igal pool järjekorrad, sest kõik käib läbi inimeste ja inimesi on liiga vähe.
Sotsiaalteaduskonnas oli teretulemast kohtumine. Sain tunniplaani teada, ja vahetasin ühe aine välja. Järgmine nädal algab ainetele registreerimine. Tekkis palju küsimusi ja palju paberiasju tuleb korda ajada. Naljakas tädi, Teresa, olen temaga alates märtsist suhelnud, ja kui täna majandusteaduskonna ainete kohta küsisin, ütles ta, et pean tõenäoliselt 2 õppelepingut tegema, kuigi ta ise saatis majandusteaduskonna e-kirja, et saaksin ka sealt aineid võtta....???
Homme käin esimest korda euroopa õiguse loengus, 9:30. See on ka kõige varasem päeva algus.
Ja poistele tegin täna lasanjet, vürtsika lasanje ja ka küllalt suure, kuid nad sõid kõik ära. Oscar õpetas salatile kastet tegema ja Pjotriga jõime pudeli veini ära.
Poisid ütlesid, et jäin eile ägedast peost ilma, nad ise jõudsid koju 5-pool 6, aga olin liiga väsinud, ausalt. Eilne üritus oli nimega Barbeque, kuigi grilli ja liha seal tegelikult ei olnud. Väike ala, palju inimesi. Süsteem pidi imelik olema - pead seisma järjekorras, et osta pilet, et osta alkoholi ja siis seisma teises järjekorras, et alkoholi saada. Ja järjekorrad on pikad. Järgmine pidu on reedel, Erasmuse pidu, üritan selleks ajaks vormi saada. Vahepeal saab koristada ja pesu pesta. Ja ootame kõik Rumeenia tüdrukuid, et teada saada, millised nad on.
Ja märkmeid siinse elu kohta:
- üliõpilased ei kasuta loengutes arvuteid, vaid kirjutavad asju üles käsitsi;
- rebaste ristimisse suhtutakse siin palju tõsisemalt, viimane kursus on riietatud vormi, mis kujutab endast tüdrukute puhul pikka musta seelikut, valget pluusi, musta jakki ja teatud salli õlal, mis minu jaoks on praeguse temperatuuri juures arusaamatu;
- loengute ajal on aknad avatud ja iga 5-10 minuti tagant sõidab lennuk mööda ehk pole mitte midagi kuulda, mida õppejõud räägib;
- siin võib tänaval alkoholi tarbida ja on lubatud sees suitsetamine;
- jalakäijad käivad üle tänava punase tulega;
- autod ei kasuta päeval lähitulesid;
- inimesed kõnnivad aeglaselt, sest on palav ja kiirelt kõndides väsid kiirelt jne.;
- siin olles kõnnid automaatselt varjus;
- ja siin on võimalik 7 päeva nädalas väljas peol käia, inimesi on alati ja baarid on alati lahti.
P.S. Turvamees naeratab juba poes ja ütleb tere, sest olen seal käinud kolm päeva järjest nüüdseks.